KUIDAS SAADA HEAKS

 Lahenda test ja saa teada, milline lähituleviku stsenaarium sulle kõige rikastavamalt mõjub. 

Tahaksin olla:

b) Mägedes

a) Kusagil sooja mere kaldal, kus on alati soe ja päikesepaisteline

c) Kõrbes või vihmametsas

d) Tühermaal tallinna lennujaama taga

Mu alkohoolne Lemmikjook on:

a) Absint 

d) slivovitz…

b) tatratee

c) Mezcal 

 

Mu alkohoolne Lemmikjook on:

b) Eeter

d) Pits viina

a) Handsa

c) Tekiila

Hommikul hambaid pestes võiks netiraadiost tulla:

b) California Dreamin' (from "Chungking Express")

a) Alizée “Moi… Lolita”

c) “Your Voice” Tariverdiev 

d) Martyna Basta “In Defense” 

Obsessiivsus:

            a) Lojaalsus tarbimisühiskonnale

            d) Teiste juures koristamine

            b) Kastanid mantlitaskus

            c) Punnide pigistamine

Ootamatu argipäeva läbistav impulss:

a) Alustaks vastasmaja naabriga aknast hõikumise teel vestlust ning jõuaks lõpuks tema elutuppa

d) Kaevuks mulla alla

b) Hüppaks jääkülma vette väikeses maakohas

c) Jalutaks hundikoeraga

Tunnetan aega järgnevalt:

d) Aeg libiseb käest nagu liiv

c) Ei jõua ära oodata, et see tööpäev ükskord õhtusse jõuaks!

b) Ajas pole küsimus

a)Mul on ajamasin 

Sümpaatne mittealkohoolne Eestimaine jook:

c) Limpa või Kelluke

b)Linnuse kali

a) Alma piim 

d) boosti blueberry blast sünnipäeval tasuta

Kui ma oleksin lehm, oleks mu nimi

a) Mustik

b) Täpi

c) Luulu

d) Naaskel

Unistan:

a) suurest Armastusloost

c)  finantsvabadusest

d) juhan ulfsakist

b) bemarist ja suurest-suurest peenrast

a) Õhtul ootab sind ees kohting Mendelssoni viiulikontserti E-mollis op. 64 kuulates. Astud maha äsja üle ookeani seilanud laevalt. Rasket reisikohvrit kandes ja kontsalöökide kajades lähed läbi varahommikuse tühja ja anonüümse linna. Pärastlõuna veedad tiina kommi ja konjakiga armastuskirja kirjutades. 

b) Oma personaalse diagnoosi saamiseks kirjuta meile.

c) Ärkad linna ainsa pilvelõhkuja neljakümne kolmandal korrusel lumivalgete ja siidiste linade vahel ning sa ei tunne kübetki klaasi taga vohavast mustusest, tolmust ega vaesusest. Tühjad plastpudelid, pakendid ja värvilised kilekotid jäävad kaugele alla tänavatele, mil sõidab liftiga üles jõusaali, et alustada hommikut värskendava viiekilomeetrise sörgiga jooksulindil. Sind on kutsutud installeerima oma teoseid peagi valmivasse luksushotelli. See tundus sulle algselt pisut võõristav pakkumine, kuid oma turgu ja maailmapilti tuleb ju laiendada. Keset päeva ärikohtumisel ulatab arendaja kõigile asjaosalistele ümbrikud. Eurooplasena korruptsiooni sa eetiliseks ei pea, kuid uues riigis järgid kohalikke kombeid. 

d) Lebad Leedu liivarannas, ühekordsel grillil küpsevad vorstid. Sa ei tunne eriti seda seltskonda, kellega sinna jõudsite, ja sul ei lubata auto pagasnikusse vaadata, aga sind ei huvita, sest õhtul mängitakse Klaipėdas slovenian electronicut ja sa leidsid äsja ühest pisikesest kaltsukast leopardimustriga retuusid.

něco mně napadlo

 Katse elada anti-cringe maailmas: 1:0

Ta sõidab vanas lagunevas Škodas läbi külade ja linnakeste ja igas neist on suur barokne kirik, ta astub kõikidesse nendesse kirikutesse ja ajab pea kuklasse, et mõõta oma pilguga järjekordset geomeetrilist konstellatsiooni, maksimalistlikke ingleid ja volte, vanikuid, miniatuurseid ja põhjalikke graveeringuid religioossete isikute ilmetes. 

Pea iga kord mainib sõber esiistmelt nii muuseas, et käis kunagi ka siin orelit parandamas. Ta istub tagaistmele ja otsib põrandat katva sodi keskel jalgadele kohta, tuul lööb autoukse kinni, majaseintelt laguneb krohvi, keegi ei kinnita turvavööd. 

Ta seisab laupäeva õhtul kell 22 pealinnas katoliku kiriku sisehoovis ja silmitseb rahvamassi varju majaseinal. Suur lõke valgustab inimeste nägusid, kõigil on käes peenikesed küünlad, aga ta ei saa aru, kus neid jagatakse. Või pidi kodust kaasa võtma? Üks naine üritab oma küünalt tema jaoks pooleks murda. 

Ta käib edasi-tagasi ja astub kogemata sisse hoopis ühte teise kirikusse - põrand on läbimärg, inimesed seisavad ringis, korvid jalge ette asetatud, küünlad põlevad palavikuliselt, ukse peal konutavad küürus karkudega kujud, käes paksu tekstiga sildid, ja paluvad midagi kaeblikul häälel, keeles, mis teda võlub ja mida ta vahel vigaselt rääkida püüab. See on nagu ajalooline stseen, mis teda läbistab, ja kust ta põgeneb. 

"Jutta Janovna; kas jalad ei valuta?”

“Ilmamuutuste aegu, m u i d u  m i t t e  k u n a g i!”

(Jutta Janovna ei süüdistanud kedagi. Ei kedagi, ei kunagi. Peale enda. Süüdlaste süü lunastavad süütud. Ta uskus, et inimese saatus on malemäng, kus võit ja kaotus on ette ära määratud ja malendite tõstmisest ei olene enam midagi.)

Isa hoiab lapsel patsist kinni, kui jutlust peetakse. Lingvistiline müür eraldab teda kõigist teistest ja ta naudib seda. See keel on nii ilus. Ei tea, kas ignorantsus teeb ilusaks. Kas Eestis tekiksid ka kirikus teised mõtted, kui keelest aru ei saaks. Kas võiks religioosne olla, kui ajalugu oleks teine, kõik oleks teine. 

Suure habemega preester segab orelimängu saatel eliksiiri. Ta suudab sellest kõigest mõelda lapselikus keeles, lauseehituses. Autos kuulatakse folies d’Espagne’i erinevaid versioone.

Nad on keset kõrgendikku ja vaatavad alla orgu. Läbi lõkke vaadates on kõik veel-veel lõdvem. Sõber nutab, kui mängib sõpruse puiestee 1905. Hiljem magavad nad kõik koos pisikeses kitsas voodis ja ta paneb käed rinnale risti. Nick Cave näitab arvutiekraanilt portselanist deemoniskulptuure. 

Think that snow is falling.

Think that the snow is falling everywhere, all the time.

When you talk with a person, think that snow is falling between you and on the person.

Stop conversing when you think the person is covered by snow.

–

Nikolai Baturin, Yoko Ono, Maciej Linttner

vettinud paberid

 

see cringe tekst

Tuba on jäänud vähehaaval tühjemaks, ilmad on muutunud soojemaks. Väljas on rohkem inimesi, süüakse jäätist, juuakse coronat. Mantel ripub nagis. Nägin täna esimest korda sipelgaid. 

Mingi hetk hakkas talle tunduma, et aeg on naasta. Esimest korda oli ta selle otsuse üle rõõmus. “Pole varem vist kogenud taolist igatsust Tallinna vastu,” kirjutab ta päevikusse. 

Taevas on hall. Liiv on märg. Rand jätkuvalt retakas. Ta heidab liiva peale pikali, loeb paar lehekülge, seejärel annab alla ning mõtleb, mida ta mere juures nii väga igatses. Ujumine.. Jahm.

Väljas on kümme kraadi. Jälle kõnnib ta Vana-Kalamaja tänaval. Koputused väravale, uksed libisevad lahti ja pingsalt asub pilk skanneerima ümbruskonda. Kes istuvad täna väljas, kisuvad suitsu, rüüpavad õlut, siidreid, longerosid, lobisevad, blablabla. Baarileti ees kohtab ta tuttavaid. Eelmise nädala poolelijäänud katked korrutatakse tagasi ühtlaseks niidiks. 

Kell kaheksa hommikul veereb ta koju. Ärkab alles kell kuus. Nõnda kordub see järgmisel nädalavahetuselgi, mil ta jalutab sõbraga Alasi tänavalt Telliskivi poole. Jõuab koju pool kaheksa. Ema märkas.

Ta ei harju ka kolmandal nädalavahetusel. See muudab ta rahutuks. 

19. aprill 1982

Elan üle suurt kriisi, üht suurimat elus. Depressioon on väga sügav. Ei taha lugeda ega kirjutada, kõigeks peab ennast sundima. Kevadeti on mul ikka nii olnud, aga mitte nii sügavalt.

Talle tundub, et katked “olen meeleheite templisse eluks ajaks sisse kirjutatud, ei käi kuskil ära, istun siin”, “sulesepitsused lendavad viskeodadena mulle järele, kuulujutud torkavad selga (...) nad leiavad su üles, ja su südant keedetakse kuumas õlis”, “keerlen tühjuses” on kirjutatud just talle. Need imbuvad ta sisse. Söövitavad hinge. Olen defektnee. Ta kaanib raamatuid, filme ja melatoniini. Laskub sihikindlalt masenduse poole. Ta üritab mitte mõelda. Jõhvid rebenevad, kuid noodilehtedel puuduvad numbrid ja ta ei tea, millal see lugu ükskord mängitud saab. Ta on kaotanud sihi ega tea enam, mida elult tahta. Kas üldse miskit. Mitmel päeval jalutab ta vaid randa või Selverisse. “Aga mismoodi ma seda lõpetan? Ma ei ole ju rong ega tramm ma ei tea, kus siin hädapidur on.”

See laul on nii Tallinn  Ajukaja & Maria Minerva — Igav ja suva

Mõnel järgmisel hetkel tunneb ta, et maxblecherlikku kriisi poleks olnudki. Taas tunneb ta lootust. Nad sõidavad vana audiga Kloogale grillima. Mängib hu? või mõni muu nostalgiline muusika, mis pole liiga intensiivne. (reaalsuses on autos ainult üks kassett - dagö ja nad istuvad hoopis bemmis). Kindalaekas kopitab kollane Lotte Regio atlas. Mõtlesin, et pistaks ühe komeedi põske. 

“Mulle tundub, et Tallinnas mu intuitsioon ei tööta”

“Sa pole ainus, kes sedasi tunneb”

Keegi otseselt ei soovita jääda, välja arvatud vanaema: “See on ju su kodumaa, linnupoeg”. end of conversation. 

Ta kartulikoored juuksed on pleekinud heledamaks. Nad mõtlevad, kust saaks ramenit. Keegi ei tea. Lõpuks otsustavad nad minna Viru keskusesse. Katjal on peas barett ning seljas punane korsett. Viisid talle kolm tulpi, kanna ja päevalille, sest kõik nägid niii ilusad välja. Ta annab sulle matcha kitkati, mille ta Jaapanist ostis. Mõtled, et tahaksid ka Jaapanisse minna. Nii originaalne.

pilt Laur Kaunissaare Facebooki ajajoonelt

Punane 33 senti maksnud rimi kilekott täitub konnamõisa peatuses oksega. enehaletsus, väike nutt. Leevenduseks ostab ta pala coopist väikse tomi pirnijäätise ja kõnnib komando poole. Ilm on jahe, aga mõnus. Isa ei tulnud järele. Mööduvad head ujumiskohad (ta kujutleb kui hea oleks seal suvel olla….), pooltühjad asulad, coopid. Jäävad maha paekivid COOPID ASULAD JA TEE Maha jääb TEE, mida astus me jalg .. Jõgeval pole ühtegi valgusfoori. 

 Ta on oma muusikamaitse pärinud isalt. Onu bellat kuuldes keerab paps volüüminupu maksimumi peale (ootamatu ja naljakas). Ta laulab mõnda pala kaasa ja kommenteerib, et lased veidraid laule.

“Metsas on nice, aga homme ei küll ei viitsi minna.” Päevane psühhoanalüüs: kas igapäevane lähenkohepeastsegi tunne tuleneb sisemistest kõikumistest või keskkonnast. 

Make a mask larger than your face.

Polish the mask every day.

Wash the mask instead of your face,

in the morning.

When somebody wants to kiss you,

let the person kiss the mask instead.

Aeg deterritorialiseerida.

Ülevaade vastlakuu teisest poolest

Soovitused

Kuu Piit: https://www.youtube.com/watch?v=eTjjj0JN5i4 (soovitus on rohkem lugu kuulata, kui videot vaadata)

Helista vanaemale või vanaisale. Ära maini talle vasttehtud neeti ega seda, et pärast poolt aastat välismaal polegi tulevikuplaanid kristallselged. Ütle, et käisid turul ja küsi, kuidas valmistada plovi. 

Liiguta ennast, eelistatult - tantsi. 

Kevad! Tärkavad lilled ja ka tunded?

Tahini peaaegu kõikide toitude peal

Suitsusaunade loendus 

Pubitoidu söömine, kui õues sajab vihma ja mängib The Cure

Halle

Mitte-soovitused

Kalevi kommivabrik ei tooda enam nööpkomme. Elu läheb aina halvemaks

Uudised koduvabariigist

Arvamine, et muidugi ma tean kus see üritus toimub ja ma võin vabalt sinna ainult 2 minutit enne kohale minna

Hommikuti mitte söömine või kaks blanci ja vahuvein

1 h ja 30 min kestva krimiseriaali osa vaatamine enne magamaminekut

Russian Shared Values Visa

KUMU viies korrus ja "Eeter"

Kevade alguse puhul - tervitame

 

Ülevaade vastlakuu esimesest poolest

Kas kellelgi on täna sünnipäev? 16. märts 

Soovitused

Kuu Piit: Onu Bella Paradiis / Murumängud: https://www.youtube.com/watch?v=A31VTGZV8i8

Brockwitzis Õnne juhendajaga Arvo Pärdi “Fratres” mängimine 

Minna Topsi Rahuga

Prantsuse lõuna koertepargis

karuliha ja aperol soojal, aga jahedal kevadpäeval

alates 8:30 https://www.youtube.com/watch?v=gmMdteY25ng 

rattaga mööda jõekallast sõitmine

päeva präänik

Mitte-soovitused

vastlakuu mitte-artikkel: https://www.sirp.ee/ennae-inime/

Kultuurilehe (Sirp, Looming, Vikerkaar) uued veebikujundused

tulevane Vabariigi Valitsus

kummelipits

Deuchebahnis pileti ostmine, sest kontrolli ju ei tule

viiuli kaasa võtmine juhul, kui olete selles kokku leppinud

kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate laureaatide väljakuulutamise lavastus. kirjanikelt tulekski raha ära võtta.

Päike tõuseb idast

 1

Kõnnin mööda külma tänavat käe otsas kilekotis on plastmasskarp kartulisalatiga, selle õigega, liha ja majoneesi ja hapukurgiga, kilekott sahiseb.

rosina-kohupiimakreem. karask mingi hea määrdega, mannavaht, saiavorm piimaga, leivasupp. mis üldse on kooreklops. kamatahvel veel vb, kartulivahvel, kunagi ei mõtle kama, kaerakile, odrakruubi, koogelmoogeli, lumepallisupi peale. Bubert. Kakaokisell. 

väljavõte vikipeediast. eesti köögi 3 etappi

pole midagi vastu öelda prantslastele, kelle toidukultuuri on putitatud keskajast

miks lõppes eesti (rahvus)köögi arenemine? 

1. sümptom välismaal elamise juures: huvi toidu ja selle valmistamise vastu suureneb. Palju. Maailma poliitiline kaart on silme ees valla, vahi palju tahad: poola pood, balkani pood, vietnami pood, aasia pood, ukraina pood, prantsuse pood, itaalia pood, isegi selline asi nagu latino groceries, afro-aasia-lõunaameerika toit ja kosmeetika, oost west supermarket

Tagajärjeks ostud, mida kunagi kodumaal korda ei saadaks. poola poest Nostalgie: kuus purki kondenspiima ja pakk tatart. 

Tellin hommikul kl 5 pitsa kuller helistab eesti numbrilt ja kaob siis kiiresti öhe

Laul sellest, kuidas tütar tahab kooki süüa, aga pere pole kunagi isegi leiba saanud ja kõik, mida nad söövad, on KARTULIIIIIIIIDDDDDDD!!!

poes näevad kõik õunad liiga head (täispuhutud punased) välja, et neid ahjuõunteks kasutada. ahjuõunu tegime ikka kiduratest, plekilistest ülejääkidest, mida teha..

Soovituseks Nicos Mexican food, mida saab tellida ainult usas ja .. eindhovenis. 

veidrad igatsused: kohupiimakreem rosinatega, jänksi piparkoogikohuke, fazeri šokolaad

Istusime Emmaga(+Õnne) tema tulevases kodubaaris. Punaste seinte ja üha valjenevate häälte keskel unistasime ilusast tulevikust ja maitsvatest suupistetest. Lauda toodi laias ja madalas klaasis pastiss ja kõrges ning kitsas klaasis vesi. Segasime. Toimetasime tekste, kuid peatselt hakkas vahele segama probleem, mis oli meie hinges küpsenud juba õige natukest aega ja ei saanud enam mitte vaiki olla - mis vahe on pirogil, pelmeenil ning vareenikul? Pöörasime pilgu kõrvallauda. Kolm meest, kellest ühel oli ilmselgelt käsil bad trip või siis oluline eksistentsiaalne kriis ning kes tummalt ja pingsalt enese ette vahtis, ning ülejäänud kaks, kes sealsamas rõõmsalt juttu veeretasid. Avasime arvuti ja süüvisime uurimistöösse.

(pilt eelnenud baarist)

Ingliskeelses kulinaarses maailmas on loodud klassifikatsioon Dumplings (ka myky, teigtasche või  Дамплинги), kuhu alla liigitatakse peamiselt täidetud, kuid vahel ka täitmata, taignataskuid, koduses mõistes pelmeene. Nii langevad dumplings kategooriasse nii pirogid, vareenikud, pelmeenid, pirogid, gyozad, hinkaalid, kui ka ravioolid, knödelid, empanadad ja clootie dumpling. 

Kust jookseb aga dumplingi ja piruka piir?

Eestikeelsest Vikipeediast (mis haridustase?) võime lugeda: “Pirukas on peenestatud ja maitsestatud täidisega pagaritoode. Pirukas võib olla suur, millest lõigatakse tükke, või väike, mis süüakse ära ühekorraga. Pirukas oli tuntud Egiptuses juba 4000 aastat tagasi, pirukaid tehakse väga paljudes maades.”

Aga võrrelgem seda nüüd väitega ingliskeelsest dumplingu Wikipeediast: “Dumplings are a broad class of dishes that consist of pieces of cooked dough, often wrapped around a filling.” oioi.

Knödel 

Asi kisub välispoliitiliseks. Ühel hetkel kleebitakse dumplingu külge silt post-Soviet ning järgmisel rebitakse see maha. 

Venemaal on tuntud ka pirožkid (mitte ajada segi pirogidega - ühed on pirukad, teised t a i g n a t a s k u d). Ühtlasi ei kuulu piruka klassifikatsiooni alla leib - piruka jaoks on ta liiga päss ja ühemaitseline. 

Piruka ja dumplingu (taignatasku??) vahele võiksime tõmmata võrdusmärgi, ent ometi ei tee me seda. Keel, arbitraarne või mitte, ei lase neid sõnu omavahel kokku liita. Vahest tuleb lahendust otsida muudest meediumitest.

Maailmal on vaja pelmeenikollaaži. 

2

https://youtu.be/JBXoZQmZoQw?si=cMgYiTeHzmtR3QiC 

tudeng töökojas kandis Tallinn kirjaga nokatsit. 

Kui keegi veel küsib, kust ma pärit olen, siis ma teen midagi kurja (aga siis kui ukraina tädid mu vastuse peale tunnustavalt pead noogutavad ja “from tallinn” kohta “oooooo” teevad siis ma heldin jälle) exootika

üldjuhul ei ütle ega lisa keegi midagi, kui kostan, et olen eestist. välja arvatud need juhuslikud ja alati isiklikud laused “käisin kunagi deidil eestlasest filmirežissööriga, kes elab amsterdamis”, “olin tõnis saadojaga wielsi kunstiresidentuuris samal ajal ja talle üldse ei meeldinud brüssel” “mu korterikaaslased berliinis õppisid ekas gd-d”, “olin (tuleb valja et) yhe (su vaga hea) sobraga koos residentuuris” “oh see raatuse tänava ühikas tervis mulle seks sulle ja kunda hi hi)

alati ühendab inimesi soov külastada seda müstilist ja imetabast kohta. i’ve never been but one day i want to go there. 

türgist tuttav ütles, et ma näen välja nagu baabuska, sest kandsin kasukat ja salli? mul pole õrna aimugi

Tahaks lahti identiteedimarkeritest, tahaks end vabaks rebida ja enam mitte olla ühe Väikese Erilise Riigi Delegaat, tahaks muidugi olla täis ilusaid asju nagu lood laulud ja loodus jee aga mitte füüsiline ilmutus kuskilt Puutumatust ja Nostalgilisest aegruumist kes, nagu muinasjuttudes, kodust liiga kauaks eemale ei saa jääda, vaid peab ühel hetkel tagasi pöörduma, sest muutub muidu kivikujuks, läheb põrgusse või pannakse igaveseks kilplasliku töö rakkesse. Igaüks meist peab ühel hetkel tagasi magistraalide ja nutuste hinnasiltide juurde pöörduma. 

half of the people have their southeast asia phase rn and the other half are obsessed with georgia"

Aeg deterritorialiseerida.

https://youtu.be/YRy1kj2II3Y?si=2qroPCiU1HV5fsqB